{"id":74,"date":"2023-02-01T19:35:17","date_gmt":"2023-02-01T17:35:17","guid":{"rendered":"http:\/\/ligipaasetavus.ee\/?page_id=74"},"modified":"2023-11-28T19:07:02","modified_gmt":"2023-11-28T17:07:02","slug":"seadusandlus-jarelvalve-ja-juhendid-eestis","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/ligipaasetavus.ee\/?page_id=74","title":{"rendered":"Seadusandlus, j\u00e4relvalve ja juhendid"},"content":{"rendered":"\n

\u00dcldkasutatavate hoonete ligip\u00e4\u00e4setavuse tagamisel on Eesti m\u00f5istes pikk ajalugu. S\u00fcsteemsemaks ligip\u00e4\u00e4setavusega tegelemiseks v\u00f5ib pidada 2000. aastate algust, kui hakkas kehtima ehitusseaduse  m\u00e4\u00e4rus nr 14 \u201eN\u00f5uded liikumis-, n\u00e4gemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisv\u00f5imaluste tagamiseks \u00fcldkasutatavates ehitistes<\/strong><\/a>\u201c. Tegemist oli esimese t\u00f5sise katsega panna paika ligip\u00e4\u00e4setavuse tehnilised aspektid ja normid, kuid mille rakendamine ei sujunud \u00fcle-Eestilises m\u00f5ttes \u00fchtemoodi, vaid s\u00f5ltus kohaliku omavalitsuse teadlikkusest.<\/p>\n\n\n\n

2012 ratifitseeris Eesti \u00dcRO puuetega inimeste \u00f5iguste konventsiooni<\/strong><\/a>, kus artikkel \u201eJuurdep\u00e4\u00e4setavus\u201c toob v\u00e4lja, et riik peab rakendama asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele teistega v\u00f5rdsetel alustel juurdep\u00e4\u00e4s f\u00fc\u00fcsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -s\u00fcsteemidele, ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele.<\/p>\n\n\n\n

Vaatamata ehitiste ligip\u00e4\u00e4setavuse normide standardiseerimise kahek\u00fcmnele aastale, on hetkeolukorra peamiseks probleemiks Eestis ligip\u00e4\u00e4setavusega s\u00fcsteemselt tegelemise eba\u00fchtlus.<\/p>\n\n\n\n

Ligip\u00e4\u00e4setavuse n\u00f5uete rakendamise parimaks n\u00e4iteks v\u00f5ib pidada Tallinna linna<\/strong>, kus ligip\u00e4\u00e4setavuse n\u00f5uete s\u00fcsteemsem kontroll algas kohalike invaorganisatsioonide ja Tallinna Invakomisjoni<\/a><\/strong> \u00fchist\u00f6\u00f6s aastast 2009. Algatati ja viidi ellu mitmeid ligip\u00e4\u00e4setavusega seotud tegevusi, sh taktiilsete hoiatusm\u00e4rkide paigutamine \u00fclek\u00e4iguradadele, ligip\u00e4\u00e4setavusn\u00f5uete kontroll ehitusprojektides ja valminud ehitistes, ettepanek koostada s\u00fcsteemne tegevuskava ligip\u00e4\u00e4setavuse meetmete elluviimiseks linnas. Kogu selle tegevuse tulemusena on aastatel 2010-2022 kontrollitud, t\u00e4psustatud ja \u00fcle vaadatud  ligi 5000 erinevat hoonet ja rajatist Tallinnas.<\/p>\n\n\n\n

Ligip\u00e4\u00e4setavuse teema olulisteks osadeks on koostatud arengudokument \u201cTallinna ligip\u00e4\u00e4setavuse arengusuunad aastateks 2016\u20132022<\/a><\/strong>\u201d ning 2020 valminud veebirakendus \u201cTallinna ligip\u00e4\u00e4setavuse infos\u00fcsteem (LIPS)<\/a><\/strong>\u201d.<\/p>\n\n\n\n

2018 j\u00f5ustus ehitusm\u00e4\u00e4rus nr 28 \u201ePuudega inimeste erivajadustest tulenevad n\u00f5uded ehitisele<\/strong>\u201c<\/a> , mis on ligip\u00e4\u00e4sun\u00f5uete edasiarendus, millest olulisel kohal on uuendatud ja t\u00e4iendatud n\u00f5uded n\u00e4gemis- ja kuulmispuudega inimeste seisukohast.<\/p>\n\n\n\n

2018 j\u00f5ustus m\u00e4\u00e4ruse nr 85 \u201eEluruumile esitatavad n\u00f5uded<\/a>\u201c muutmine, kus n\u00f5utakse eluruumidega hoonesse lifti juba alates  neljandal korrusest.<\/p>\n\n\n\n

2019-2021 aastatel k\u00e4is koos ligip\u00e4\u00e4setavuse rakker\u00fchm<\/strong>, mille tulemuseks t\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja ettepanekud ja meetmed, mis toetavad ligip\u00e4\u00e4setavuse tagamist nii avalikus kui ka erasektoris. Rakker\u00fchma t\u00f6\u00f6sse olid kaasatud eri ministeeriumid, riigiasutused ning kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori esindajad.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Ehituslikud invan\u00f5uded (ehitus- ja kasutusload)<\/h2>\n\n\n\n

Avalikuks kasutamiseks m\u00f5eldud hoone koos selle \u00fcmbrusega tuleb kavandada l\u00e4htudes kaasava disaini p\u00f5him\u00f5tetest ja ligip\u00e4\u00e4setavaks k\u00f5igile, s\u00f5ltumata tervisest ja vanusest.<\/p>\n\n\n\n

Ligip\u00e4\u00e4setava ehitise v\u00f5i rajatise planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada ligip\u00e4\u00e4setavuse kriteeriume nii ehitises endas, kui ka selle l\u00e4himas \u00fcmbruses, aga ka erinevate puudeliikide, v\u00e4ikelastega vanemate ning vanurite vajadustest l\u00e4htuvalt. Ligip\u00e4\u00e4setavuse n\u00f5uete rakendamine on peaprojekteerija \u00fclesanne, kellel on nii \u00f5igus kui ka kohustus j\u00e4lgida, et kaasava disaini p\u00f5him\u00f5tteid arvestataks kogu t\u00f6\u00f6v\u00f5tu territooriumi ulatuses, alates krundile p\u00e4\u00e4sust (v\u00e4rav, postkastid, sillutised jms), haljastusest ja heakorrast kuni hoonesiseste ruumilahendusteni. Kaasava disaini lahendused peavad olema integreeritud hoone terviklahendusse, mitte tagantj\u00e4rgi liidetud. Avalikkusele ligip\u00e4\u00e4setava elukeskkonna kavandamisel on kohustuslik l\u00e4htuda eelpool v\u00e4lja toodud ligip\u00e4\u00e4setavuse n\u00f5uetest ja juhenditest ning tagada n\u00f5uete t\u00e4itmine.<\/p>\n\n\n\n

Ehitusluba<\/strong> on kohaliku omavalitsuse luba ehitamise alustamiseks ning mille aluseks on p\u00e4dev ehitusprojekt. Ehitusloa v\u00e4ljastamisele eelneb esitatud dokumentatsiooni koosk\u00f5lastamine, millest \u00fcheks koosk\u00f5lastamise teemaks on ligip\u00e4\u00e4setavuse n\u00f5uete kontroll projektis<\/strong>. Ligip\u00e4\u00e4setavuse n\u00f5uete kontroll ehitusloa v\u00e4ljastamise k\u00e4igus on esmane v\u00f5imalus ligip\u00e4\u00e4setavuse tagamiseks ehitises v\u00f5i rajatises. Ehituslubade v\u00e4ljastamisega tegeleb kohalik omavalitsus.<\/p>\n\n\n\n

Kasutusluba<\/strong> on omavalitsuse kinnitus, et valminud ehitis v\u00f5i selle osa vastab ehitisele etten\u00e4htud n\u00f5uetele ja ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektile ning seda v\u00f5ib kasutada selleks etten\u00e4htud otstarbel. Ligip\u00e4\u00e4setavuse n\u00f5uetega arvestamise seisukohalt on tegemist v\u00e4ga olulise etapiga, kus projektis etten\u00e4htud lahendused peavad olema korrektselt ellu viidud. Kasutusloa v\u00e4ljastamisel kontrollib p\u00e4dev omavalitsuse ehitusspetsialist ehitise vastavust projektile ja ehitusm\u00e4\u00e4rusele<\/strong>. Selles etapis on v\u00f5imalik ehitajale teha erinevaid ettekirjutusi ja n\u00f5uda nende t\u00e4itmist kokkulepitud kuup\u00e4evaks, mille j\u00e4rel ametnik koosk\u00f5lastab oma osa kasutusloas.<\/p>\n\n\n\n

Ligip\u00e4\u00e4setavuse audit<\/h2>\n\n\n\n

Ligip\u00e4\u00e4setavuse audit on  ligip\u00e4\u00e4setavuse spetsialistide hinnang ehitisele v\u00f5i ehituslikule keskkonnale<\/strong>, mis l\u00e4htub  erivajadustega (liikumis-, n\u00e4gemis-, kuulmis- ja intellektipuue ning lapsed ja eakad) inimeste vajadustest.<\/p>\n\n\n\n

Ligip\u00e4\u00e4setavuse auditi k\u00e4igus kontrollitakse ehitist kui tervikut ning selle vastavust ligip\u00e4\u00e4setavuse n\u00f5uetele.  Auditi k\u00e4igus hinnatakse hoone juurdep\u00e4\u00e4su- ja parkimisv\u00f5imalusi, avalikke sissep\u00e4\u00e4se hoonesse, siseolusid (elu\/t\u00f6\u00f6keskkond) ja liikumisv\u00f5imalusi, tualette, lifte, valgustust, elektromagnet-v\u00e4ljade levikut, mis v\u00f5ivad silmusv\u00f5imendusseadmeid m\u00f5jutada jm. Vastavalt vajadusele ja objekti iseloomule v\u00f5ib hinnang h\u00f5lmata ka n\u00e4iteks teeninduspersonali suhtlemisspetsiifikat erivajadusega klienti, soovitusi visuaal- ja tr\u00fckimeedia osas (muuseumid, avalikud \u00fcritused)  ligip\u00e4\u00e4setavuse seisukohast.<\/p>\n\n\n\n

Hinnatakse olemasolevaid ja\/v\u00f5i pakutakse ehituslikke ning tehnoloogilisi ligip\u00e4\u00e4setavust parendavaid lahendusi. Auditi meetodid ja mahu m\u00e4\u00e4rab auditi koostaja l\u00e4htudes parimast praktikast  ja konkreetsele ehitisele esitatavatest n\u00f5uetest.<\/p>\n\n\n\n

Ehitise auditi tulemusena koostatakse ehitise auditi aruanne<\/strong>, mis sisaldab \u00fclevaadet olemasolevast olukorrast ehitisel ja soovitusi kaardistatava hoone v\u00f5i keskkonna ligip\u00e4\u00e4setavuse kohta.<\/p>\n\n\n\n

Ligip\u00e4\u00e4setavuse audit arvestab ehitusm\u00e4\u00e4ruse n\u00f5udeid ja toetub universaaldisaini (UD) p\u00f5him\u00f5tetele.<\/p>\n\n\n\n

Ligip\u00e4\u00e4setavuse auditi tellijaks v\u00f5ib olla omavalitsus v\u00f5i riigiasutus, kultuuri, spordi, majutuse v\u00f5i toitlustusega seotus asutus, kes soovib, et nende hallatav hoone vastaks maksimaalselt kehtivatele ligip\u00e4\u00e4setavuse n\u00f5uetele ning kellel on hea tahe k\u00f5ik soovitused ja n\u00f5uded ka ellu viia.<\/p>\n\n\n\n

Tarbijakaitse ja Tehnilise J\u00e4relevalve Amet (TTJA)<\/a><\/h2>\n\n\n\n

Alates 2019 aastast teostab TTJA riiklikku j\u00e4relevalvet kasutuses oleva ehitise v\u00f5i selle osa, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust, puudega inimeste erivajadustest tulenevatele n\u00f5uetele vastavuse \u00fcle. TTJA-s vastutab  selle j\u00e4relevalve teostamise eest TTJA ehitusosakond.<\/p>\n\n\n\n

Uute hoonete<\/strong> puhul reguleerib valdkonda m\u00e4\u00e4rus nr 28.<\/p>\n\n\n\n

Vanemad hooned<\/strong> on lubatud viia vastavusse uuema m\u00e4\u00e4ruse (m\u00e4\u00e4ruse nr 28) n\u00f5uetega, kuid lubamatu on selline olukord, kus hoone ei t\u00e4ida ei ehitus- ja kasutusloa v\u00e4ljastamisel kehtinud ega ka hiljem kehtestatud n\u00f5udeid.<\/p>\n\n\n\n

Ehitusseadustik \u00fctleb ka seda, et ehitis tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt<\/strong>. Head tava tuleb j\u00e4rgida ka muus seadustikuga reguleeritud tegevuses. Seega kohustab ehitusseadustik ehitamisega seotud tegevustes arvestama puudega inimeste erivajadustega isegi siis, kui asjakohast m\u00e4\u00e4rust ei ole kehtestatud. Seega peavad k\u00f5ik objektid, mis on saanud ehitusloa ajavahemikus, mil vana ehitusseadus ja selle alusel v\u00e4lja antud rakendusaktid enam ei kehtinud ja uue ehitusseadustliku ligip\u00e4\u00e4setavust reguleerivat rakendusakti veel ei olnud vastu v\u00f5etud (01.07.2015 kuni 02.06.2018), l\u00e4htuma heast tavast, mis \u00fcldjuhul arvestab varem kokkulepitud p\u00f5him\u00f5tteid ja praktikaid.<\/p>\n\n\n\n

TTJA kontrollib teenuse iseloomust ja hoonet\u00fc\u00fcbist l\u00e4htuvalt kuni 120 n\u00f5ude t\u00e4itmist avalikku teenust osutavas hoones. Parema ettekujutuse n\u00f5uete loetelust saab TTJA poolt koostatud enesekontrolli lehelt<\/strong>, eraldi m\u00e4\u00e4ruse nr 14 n\u00f5uete ja m\u00e4\u00e4ruse nr 28 n\u00f5uete t\u00e4itmise j\u00e4lgimiseks. Ligil\u00e4hedaselt sarnane kontroll-leht on kasutusel ka TTJA ametnikul, kes viib kohapeal l\u00e4bi paikvaatlust.<\/p>\n\n\n\n

TTJA tegevus puuetega inimeste audiovisuaalmeedia teenuste ligip\u00e4\u00e4setavuse osas<\/a><\/strong><\/p>\n\n\n\n

TTJA teostab seiret veebidomeenide ja mobiilirakenduse digiligip\u00e4\u00e4setavuse<\/a> \u00fcle.<\/p>\n\n\n\n

Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab TTJA-le igal aastal 15. veebruariks ligip\u00e4\u00e4setavuse tegevuskava, mis sisaldab jooksvaks kalendriaastaks ja sellele j\u00e4rgnevaks kolmeks aastaks kavandatud puudega inimeste teenusele ligip\u00e4\u00e4su parandavate tegevuste kirjeldust ja teostamise aega, ning planeerib tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid. Sellega koos esitatakse ka andmed tegevuskava t\u00e4itmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal.<\/p>\n\n\n\n

MKM m\u00e4\u00e4rusega kehtestatakse n\u00f5uded eestikeelsete saadete subtiitritega, viipekeelse t\u00f5lkega, kirjeldust\u00f5lkega ja audiosubtiitritega miinimummahule programmis v\u00f5i programmikataloogis. Samuti kehtestatakse n\u00f5uded subtiitrite valitavusele ja helilistele subtiitritele.<\/p>\n\n\n\n

Subtiitrite olemasolu eestikeelsel programmil v\u00f5imaldab kuulmis- ja n\u00e4gemislangusega inimestel osa saada eestikeelsest kultuuriruumist ja uudistest. Vastasel juhul ei ole tagatud osa elanikkonna adekvaatne informeeritus.<\/p>\n\n\n\n

\n\n\n\n

Ligip\u00e4\u00e4setavuse rakker\u00fchm<\/h2>\n\n\n\n

Ligip\u00e4\u00e4setavus ei ole kallis, kui seda teha algusest peale, n\u00e4iteks planeerides ehitust, disainides teenust v\u00f5i kujundades veebikeskkonda. On v\u00e4ga oluline, et seda alusp\u00f5him\u00f5tet teaksid k\u00f5ik ettev\u00f5tjad, kaupade ja teenuste pakkujad, poliitikakujundajad, arhitektid, planeerijad, tellijad jpt. Keit Parts, rakker\u00fchma juht.<\/p>\n\n\n\n

2019. aastal loodi ligip\u00e4\u00e4setavuse rakker\u00fchm. Rakker\u00fchma eesm\u00e4rk oli t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja ettepanekud ja meetmed, mis toetaksid ligip\u00e4\u00e4setavuse tagamist nii avalikus kui ka erasektoris<\/strong>. Meetmed h\u00f5lmavad uue loodava keskkonna ligip\u00e4\u00e4setavuse tagamist, olemasoleva keskkonna ligip\u00e4\u00e4setavuse parandamist ning teemakohase \u00fchiskondliku teadlikkuse ja suutlikkuse suurendamist f\u00fc\u00fcsilise ja infotehnoloogilise keskkonna ning teenuste kujundajate seas. Rakker\u00fchma t\u00f6\u00f6sse olid kaasatud eri ministeeriumid, riigiasutused ning kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori esindajad. Rakker\u00fchma kokkukutsumise ja koordineerimise eest vastutas riigikantselei.<\/p>\n\n\n\n

Rakker\u00fchma \u00fclesanded: Selgitada v\u00e4lja ligip\u00e4\u00e4setavuse olukord ja probleemid k\u00f5ikides olulisemates elukeskkonna ja \u00fchiskonna aspektides, sh ligip\u00e4\u00e4s avaliku sektori hoonetele ja asutustele ning kogu avalikule ruumile ja selle eri osadele (kaubandusettev\u00f5tted, kultuuri- ja meelelahutusasutused,<\/p>\n\n\n\n