Üldkasutatavate hoonete ligipääsetavuse tagamisel on Eesti mõistes pikk ajalugu. Süsteemsemaks ligipääsetavusega tegelemiseks võib pidada 2000. aastate algust, kui hakkas kehtima ehitusseaduse määrus nr 14 „Nõuded liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimaluste tagamiseks üldkasutatavates ehitistes“. Tegemist oli esimese tõsise katsega panna paika ligipääsetavuse tehnilised aspektid ja normid, kuid mille rakendamine ei sujunud üle-Eestilises mõttes ühtemoodi, vaid sõltus kohaliku omavalitsuse teadlikkusest.
2012 ratifitseeris Eesti ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni, kus artikkel „Juurdepääsetavus“ toob välja, et riik peab rakendama asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele teistega võrdsetel alustel juurdepääs füüsilisele keskkonnale, transpordile, teabele ja suhtlusele, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatele ja -süsteemidele, ning muudele avalikele ehitistele ja teenustele.
Vaatamata ehitiste ligipääsetavuse normide standardiseerimise kahekümnele aastale, on hetkeolukorra peamiseks probleemiks Eestis ligipääsetavusega süsteemselt tegelemise ebaühtlus.
Ligipääsetavuse nõuete rakendamise parimaks näiteks võib pidada Tallinna linna, kus ligipääsetavuse nõuete süsteemsem kontroll algas kohalike invaorganisatsioonide ja Tallinna Invakomisjoni ühistöös aastast 2009. Algatati ja viidi ellu mitmeid ligipääsetavusega seotud tegevusi, sh taktiilsete hoiatusmärkide paigutamine ülekäiguradadele, ligipääsetavusnõuete kontroll ehitusprojektides ja valminud ehitistes, ettepanek koostada süsteemne tegevuskava ligipääsetavuse meetmete elluviimiseks linnas. Kogu selle tegevuse tulemusena on aastatel 2010-2022 kontrollitud, täpsustatud ja üle vaadatud ligi 5000 erinevat hoonet ja rajatist Tallinnas.
Ligipääsetavuse teema olulisteks osadeks on koostatud arengudokument “Tallinna ligipääsetavuse arengusuunad aastateks 2016–2022” ning 2020 valminud veebirakendus “Tallinna ligipääsetavuse infosüsteem (LIPS)”.
2018 jõustus ehitusmäärus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ , mis on ligipääsunõuete edasiarendus, millest olulisel kohal on uuendatud ja täiendatud nõuded nägemis- ja kuulmispuudega inimeste seisukohast.
2018 jõustus määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“ muutmine, kus nõutakse eluruumidega hoonesse lifti juba alates neljandal korrusest.
2019-2021 aastatel käis koos ligipääsetavuse rakkerühm, mille tulemuseks töötati välja ettepanekud ja meetmed, mis toetavad ligipääsetavuse tagamist nii avalikus kui ka erasektoris. Rakkerühma töösse olid kaasatud eri ministeeriumid, riigiasutused ning kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori esindajad.
Ehituslikud invanõuded (ehitus- ja kasutusload)
Avalikuks kasutamiseks mõeldud hoone koos selle ümbrusega tuleb kavandada lähtudes kaasava disaini põhimõtetest ja ligipääsetavaks kõigile, sõltumata tervisest ja vanusest.
Ligipääsetava ehitise või rajatise planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada ligipääsetavuse kriteeriume nii ehitises endas, kui ka selle lähimas ümbruses, aga ka erinevate puudeliikide, väikelastega vanemate ning vanurite vajadustest lähtuvalt. Ligipääsetavuse nõuete rakendamine on peaprojekteerija ülesanne, kellel on nii õigus kui ka kohustus jälgida, et kaasava disaini põhimõtteid arvestataks kogu töövõtu territooriumi ulatuses, alates krundile pääsust (värav, postkastid, sillutised jms), haljastusest ja heakorrast kuni hoonesiseste ruumilahendusteni. Kaasava disaini lahendused peavad olema integreeritud hoone terviklahendusse, mitte tagantjärgi liidetud. Avalikkusele ligipääsetava elukeskkonna kavandamisel on kohustuslik lähtuda eelpool välja toodud ligipääsetavuse nõuetest ja juhenditest ning tagada nõuete täitmine.
Ehitusluba on kohaliku omavalitsuse luba ehitamise alustamiseks ning mille aluseks on pädev ehitusprojekt. Ehitusloa väljastamisele eelneb esitatud dokumentatsiooni kooskõlastamine, millest üheks kooskõlastamise teemaks on ligipääsetavuse nõuete kontroll projektis. Ligipääsetavuse nõuete kontroll ehitusloa väljastamise käigus on esmane võimalus ligipääsetavuse tagamiseks ehitises või rajatises. Ehituslubade väljastamisega tegeleb kohalik omavalitsus.
Kasutusluba on omavalitsuse kinnitus, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele ja ehitusloa taotlemisel esitatud ehitusprojektile ning seda võib kasutada selleks ettenähtud otstarbel. Ligipääsetavuse nõuetega arvestamise seisukohalt on tegemist väga olulise etapiga, kus projektis ettenähtud lahendused peavad olema korrektselt ellu viidud. Kasutusloa väljastamisel kontrollib pädev omavalitsuse ehitusspetsialist ehitise vastavust projektile ja ehitusmäärusele. Selles etapis on võimalik ehitajale teha erinevaid ettekirjutusi ja nõuda nende täitmist kokkulepitud kuupäevaks, mille järel ametnik kooskõlastab oma osa kasutusloas.
Ligipääsetavuse audit
Ligipääsetavuse audit on ligipääsetavuse spetsialistide hinnang ehitisele või ehituslikule keskkonnale, mis lähtub erivajadustega (liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue ning lapsed ja eakad) inimeste vajadustest.
Ligipääsetavuse auditi käigus kontrollitakse ehitist kui tervikut ning selle vastavust ligipääsetavuse nõuetele. Auditi käigus hinnatakse hoone juurdepääsu- ja parkimisvõimalusi, avalikke sissepääse hoonesse, siseolusid (elu/töökeskkond) ja liikumisvõimalusi, tualette, lifte, valgustust, elektromagnet-väljade levikut, mis võivad silmusvõimendusseadmeid mõjutada jm. Vastavalt vajadusele ja objekti iseloomule võib hinnang hõlmata ka näiteks teeninduspersonali suhtlemisspetsiifikat erivajadusega klienti, soovitusi visuaal- ja trükimeedia osas (muuseumid, avalikud üritused) ligipääsetavuse seisukohast.
Hinnatakse olemasolevaid ja/või pakutakse ehituslikke ning tehnoloogilisi ligipääsetavust parendavaid lahendusi. Auditi meetodid ja mahu määrab auditi koostaja lähtudes parimast praktikast ja konkreetsele ehitisele esitatavatest nõuetest.
Ehitise auditi tulemusena koostatakse ehitise auditi aruanne, mis sisaldab ülevaadet olemasolevast olukorrast ehitisel ja soovitusi kaardistatava hoone või keskkonna ligipääsetavuse kohta.
Ligipääsetavuse audit arvestab ehitusmääruse nõudeid ja toetub universaaldisaini (UD) põhimõtetele.
Ligipääsetavuse auditi tellijaks võib olla omavalitsus või riigiasutus, kultuuri, spordi, majutuse või toitlustusega seotus asutus, kes soovib, et nende hallatav hoone vastaks maksimaalselt kehtivatele ligipääsetavuse nõuetele ning kellel on hea tahe kõik soovitused ja nõuded ka ellu viia.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)
Alates 2019 aastast teostab TTJA riiklikku järelevalvet kasutuses oleva ehitise või selle osa, kus osutatakse avalikkusele suunatud teenust, puudega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele vastavuse üle. TTJA-s vastutab selle järelevalve teostamise eest TTJA ehitusosakond.
Uute hoonete puhul reguleerib valdkonda määrus nr 28.
Vanemad hooned on lubatud viia vastavusse uuema määruse (määruse nr 28) nõuetega, kuid lubamatu on selline olukord, kus hoone ei täida ei ehitus- ja kasutusloa väljastamisel kehtinud ega ka hiljem kehtestatud nõudeid.
Ehitusseadustik ütleb ka seda, et ehitis tuleb projekteerida ja ehitada ning korras hoida hea tava kohaselt. Head tava tuleb järgida ka muus seadustikuga reguleeritud tegevuses. Seega kohustab ehitusseadustik ehitamisega seotud tegevustes arvestama puudega inimeste erivajadustega isegi siis, kui asjakohast määrust ei ole kehtestatud. Seega peavad kõik objektid, mis on saanud ehitusloa ajavahemikus, mil vana ehitusseadus ja selle alusel välja antud rakendusaktid enam ei kehtinud ja uue ehitusseadustliku ligipääsetavust reguleerivat rakendusakti veel ei olnud vastu võetud (01.07.2015 kuni 02.06.2018), lähtuma heast tavast, mis üldjuhul arvestab varem kokkulepitud põhimõtteid ja praktikaid.
TTJA kontrollib teenuse iseloomust ja hoonetüübist lähtuvalt kuni 120 nõude täitmist avalikku teenust osutavas hoones. Parema ettekujutuse nõuete loetelust saab TTJA poolt koostatud enesekontrolli lehelt, eraldi määruse nr 14 nõuete ja määruse nr 28 nõuete täitmise jälgimiseks. Ligilähedaselt sarnane kontroll-leht on kasutusel ka TTJA ametnikul, kes viib kohapeal läbi paikvaatlust.
TTJA tegevus puuetega inimeste audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavuse osas
TTJA teostab seiret veebidomeenide ja mobiilirakenduse digiligipääsetavuse üle.
Audiovisuaalmeedia teenuse osutaja esitab TTJA-le igal aastal 15. veebruariks ligipääsetavuse tegevuskava, mis sisaldab jooksvaks kalendriaastaks ja sellele järgnevaks kolmeks aastaks kavandatud puudega inimeste teenusele ligipääsu parandavate tegevuste kirjeldust ja teostamise aega, ning planeerib tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid. Sellega koos esitatakse ka andmed tegevuskava täitmise kohta andmete esitamisele eelnenud kalendriaastal.
MKM määrusega kehtestatakse nõuded eestikeelsete saadete subtiitritega, viipekeelse tõlkega, kirjeldustõlkega ja audiosubtiitritega miinimummahule programmis või programmikataloogis. Samuti kehtestatakse nõuded subtiitrite valitavusele ja helilistele subtiitritele.
Subtiitrite olemasolu eestikeelsel programmil võimaldab kuulmis- ja nägemislangusega inimestel osa saada eestikeelsest kultuuriruumist ja uudistest. Vastasel juhul ei ole tagatud osa elanikkonna adekvaatne informeeritus.
Ligipääsetavuse rakkerühm
Ligipääsetavus ei ole kallis, kui seda teha algusest peale, näiteks planeerides ehitust, disainides teenust või kujundades veebikeskkonda. On väga oluline, et seda aluspõhimõtet teaksid kõik ettevõtjad, kaupade ja teenuste pakkujad, poliitikakujundajad, arhitektid, planeerijad, tellijad jpt. Keit Parts, rakkerühma juht.
2019. aastal loodi ligipääsetavuse rakkerühm. Rakkerühma eesmärk oli töötada välja ettepanekud ja meetmed, mis toetaksid ligipääsetavuse tagamist nii avalikus kui ka erasektoris. Meetmed hõlmavad uue loodava keskkonna ligipääsetavuse tagamist, olemasoleva keskkonna ligipääsetavuse parandamist ning teemakohase ühiskondliku teadlikkuse ja suutlikkuse suurendamist füüsilise ja infotehnoloogilise keskkonna ning teenuste kujundajate seas. Rakkerühma töösse olid kaasatud eri ministeeriumid, riigiasutused ning kohaliku omavalitsuse ja kolmanda sektori esindajad. Rakkerühma kokkukutsumise ja koordineerimise eest vastutas riigikantselei.
Rakkerühma ülesanded: Selgitada välja ligipääsetavuse olukord ja probleemid kõikides olulisemates elukeskkonna ja ühiskonna aspektides, sh ligipääs avaliku sektori hoonetele ja asutustele ning kogu avalikule ruumile ja selle eri osadele (kaubandusettevõtted, kultuuri- ja meelelahutusasutused,
- ühiskasutatavad välijõusaalid, kergliiklusteed, spordihooned, jm), riigi ja erasektori teenustele (pangateenused, tele- ja audiovisuaalteenused jmt), e-teenustele, elukondlikule kinnisvarale ning transpordivahenditele.
- Töötada välja poliitikasuunised ja lahendused, mis võimaldavad lähima kümne aasta jooksul liikuda kõikidele inimestele ligipääsetava ühiskonna, avaliku ruumi ja teenuste suunas. Eesmärgiks on ligipääsetavuse ja universaalse disaini põhimõtete rakendamine kõikide poliitikavaldkondade loomuliku osana, seades esikohale avaliku sektori eeskuju; samuti ligipääsetavuse alase teadlikkuse ja pädevuse tõstmine ühiskonnas läbivalt.
Rakkerühma töö tulemusena koostati mitmeid aruandeid ja raporteid:
- Lõpparuanne
- Laste ligipääsetavuse uuringu lõppraport
- Audiovisuaalmeedia arutelude lõpparuanne
- Ligipääsetavuse riikliku korralduse arutelude lõpparuanne
- Teede taristu arutelude lõpparuanne
- Turismi arutelude lõpparuanne
- E-keskkondade arutelude lõpparuanne
- Elukondliku kinnisvara arutelude lõpparuanne
- KREDEX korterelamute meetme ligipääsetavuse analüüsi aruanne
Lõpparuandes antakse ülevaade rakkerühma tööst ning analüüsitakse peamisi ligipääsetavuse probleeme. Aruande olulisim osa on elukeskkonna ja ühiskonna ligipääsetavuse suurendamise ettepanekud, mille eesmärk on tagada kõikide inimeste võrdne võimalus osaleda ühiskonnaelus.
Juhendmaterjal
- 2012 aastal koostasid Eesti Arhitektide Liit, Eesti Disainikeskus ja Eesti Kunstiakadeemia juhendmaterjali „Kõiki kaasava elukeskkonna kavandamine ja loomine”. Loodud juhendmaterjal annab universaalse disaini põhimõtete abil vastuseid ja rakendusvõimalusi kõigile ligipääsetavusega tegelevatele spetsialistidele. Juhendmaterjal pakub selleks inspiratsiooni ning lahendusi erinevatele probleemidele ja tutvustab eri inimgruppide vajadusi arvestava elukeskkonna kavandamise ja rajamise parimaid praktikaid
- Kodukeskkonna kohanduse abimaterjal kohaliku omavalitsuse spetsialistidele. Abimaterjal sisaldab ülevaadet ja soovitusi eluruumi kohandamiseks ning ideid avaliku ruumi arendamiseks. Eelkõige on see suunatud kohaliku omavalitsuse spetsialistidele, kes oma töös puutuvad kokku keskkonna kohandustega.
- Juhendmaterjal “Ehitatud keskkonna ligipääsetavus nägemispuudega inimestele” (Eesti Pimedate Liit, 2016). Juhend annab planeerijatele (projekteerijad, omavalitsuste ametnikud jt) konkreetsed juhised, kuidas arvestada keskkonna kavandamisel nägemispuudega inimeste vajadusi;
- „Ligipääsetav hoone ja keskkond, projekteerimisjuhis“, juhendmaterjal on tõlgitud Soome Keskkonnaministeeriumi ja Rakennustieto OY loal. Lisaks üldkasutatavate hoonete ja linnaruumi ligipääsetavusnormidele ja -soovitustele, on juhises suures ulatuses käsitletud elamumajanduse ja eramute ligipääsetavust, mis peab aitama kaasa kaasaegsele ehitusprojekteerimisele ja ehitamisprotsessile. Juhendi joonised ja projekteerimislahendused on abiks ehitus-projekteerijatele, järelevalveametnikele, ehituse tellijatele, ehitajatele, otsustajatele ja investoritele nii uusehituse, remondi- kui ka renoveerimishangetel. Juhend sobib ka ehitus- ja sisustusprojekteerimise õpikuks.