Ligipääsetavus on laiatarbekaupade, keskkondade, hoonete, teenuste ja info disain, mille tulemus on ilma kohandusteta kasutatav ja ligipääsetav nii paljudele inimestele kui võimalik ja mõistlik. Lahendus peab vastama kõikide kasutajate vajadustele.
Elukeskkonna ligipääsetavuse tagamine hõlmab kõikidele inimestele ligipääsu võimaldamist nii füüsilisele keskkonnale kui ka infovahetus- ja e-teenuste keskkonnale, tagades sel viisil võrdsed võimalused ning parandades kõikide ühiskonnaliikmete elukvaliteeti ning toimetulekuvõimet.
Ligipääsetavus on elukaare põhine, mis tähendab, et suurel osal inimestest on elu vältel ajutiselt või püsivalt mõni erivajadus. Suurimad ligipääsetavuse sihtgrupid ühiskonnas on eakad, erivajadustega inimesed, lapsed, väikelaste vanemad, ajutise vigastusega inimesed jt.
Võib arvata, et kui nö “tervele inimesele” on ligipääsetavus pigem mugavus, siis puuetega inimestele on see eluline vajadus. Seetõttu tuleks keskkonna planeerimisel lähtuda kõige haavatavamast ühiskonnagrupist ja nende ligipääsuvajadustest. See teravdab disaineri tähelepanu ja ajendab teda probleemile vaatama uuest vaatenurgast. Puuetega inimestega arvestamist näiteks hoone projekteerimisel, ei tuleks näha takistusena, vaid võimalusena.
On täheldatud, et kui näiteks hoone sissepääsul on kõrvuti astmed ja kaldpind, siis valib enamus sisenemiseks mugavama kaldpinna. See näitab, et kaldtee pole vajalik ainult puuetega inimestele, vaid see on ka universaalne element, mis sobib lisaks ka lapsevankritele, käsipagasiga liikujatele jt.
Kui näiteks mobiilide tekstsõnumid olid algselt kuulmispuudega inimestele mõeldud lahendus, siis on SMS aga aja jooksul muutunud kõigile kasutatavaks.
Ligipääsetavuse ja universaalse disaini lahenduste väljatöötamisel on väga oluline arvestada järgnevaga:
Soovitatavad kasutajate grupid, keda kaasata valitsevate poliitikate ja lahenduste ligipääsetavuse põhimõtete väljatöötamisse ning kehtestamisesse, on ratastoolikasutajad, liikumis-, nägemis-, kuulmis-, vaimupuudega ning õpiraskustega ja lugemispuudega inimesed, samuti astmaatikud ning allergikud. Üldjuhul katavad antud huvigruppide vajadused ligipääsetavuse osas ka valdava enamiku teiste lõppkasutajate vajadused ning huvid.
Sihtrühm Kes on ligipääsetavuse subjektid ja kui palju neid on? Tegelikult on ligipääsetavusega seotud inimeste hulk väga suur, võib öelda, et enamik inimesi on selle teemaga suuremal või vähemal määral seotud.
- Puudega inimesed – liikumispuudega, pimedad ja vaegnägijad, kurdid ja vaegkuuljad, vaimupuude ja psüühikahäirega ning liitpuudega.
- Eakad, lapsed, õnnetuste ja tervisehäirete tõttu ajutiste tegutsemispiirangutega inimesed, lastega lapsevanemad jt.
Digiligipääsetavus
Kui ligipääs ehituslikule keskkonnale näiteks kaldteede, liftide, automaatuste jms lahenduste näol peetakse loomulikuks ja on arusaadav kõigile, siis sama oluline on ligipääsetavusega arvestada ka inforuumis. Kuidas pääsevad digiteenustele ligi erivajadustega inimesed, kellel on halb nägemine või ei näe üldse? Kuidas on vaegkuuljatega, kes paraku lihtsalt ei saa esitluse sisust aru, kui visuaalmeedias puuduvad subtiitrid? Ligipääs digiteenustele on inforuumi ligipääsetavus ning iga kodaniku õigus.
Mida siis mõeldakse digiligipääsetavuse all? Eelkõige on see ligipääs veebilehtedele, e-teenustele ja nendega seotud mobiili- ja veebirakendustele. Kasutajasõbralik ning info ligipääsu tagav e-keskkond ei tohi sõltuda tugitehnoloogiast ega kasutatavatest abivahenditest ning tagab võrdsed võimalused kõigile inimestele sõltumata nende võimalustest.
Ligipääs sündmustele ja kultuurile
Lisaks füüsilisele ruumile, on oluline arvestada ligipääsetavusega ka sündmuste ja ürituste korraldamisel, seda nii osalejate kui ka esinejatele. Ligipääsetavus hõlmab sealjuures lisaks sündmuse enda sisu ligipääsetavusele ka keskkonda, kommunikatsiooni, klienditeenindust.
Ligipääsetav kultuurisündmus algab mitmekülgsest planeerimisest juba enne ürituse toimumist, kusjuures ligipääsetavusega arvestamine peab olema teostatud nii korraldusruumi füüsilises, kui ka inforuumi mõttes. Ligipääsetavusega peab arvestama kommunikatsiooni faasis, mis hõlmab sündmuse kujunduse kavandamist, infot ürituse ligipääsetavusest, koduleheküljel info esitamist ka vaegnägijate seisukohast, viidamajandust ja sündmuse kaarti. Erivajadusega külastajal on oluline teada, milline on hinnakujundus, näiteks piletihinna soodustused isiklikule abistajale, tõlgi olemasolu või reeglid juhtkoera lubamise osas. Tähtis on erivajadusega külastajat teavitada parkimisvõimalustest, kohandatud tualettide olemasolust, samuti on tähtis teada kuidas on korraldatud toitlustus, tribüünidele või vaateplatvormidele pääs. Vaegnägijaid ja -kuuljaid huvitavad erinevate tõlgete, viipekeele, tiitrite, silmusvõimenduse olemasolu. Kõige eelnevaga arvestamine viib meid sammu võrra lähemale hästi toimiva ja ligipääsetava kultuurisündmuse korraldamisele.
Universaalne disain on strateegia, mille eesmärgiks on muuta keskkond, tooted, kommunikatsioon, informatsioon, tehnoloogia ja teenused nii suures ulatuses kui võimalik ligipääsetavaks ning kasutatavaks kõikidele, sealhulgas erivajadustega inimestele. Sotsiaalsest ning ühiskondlikust elust osavõtmist takistavaid barjääre on võimalik vältida, rakendades alates planeerimise varastest etappidest universaalse disaini põhimõtteid erinevates strateegiates ning lahendustes.
Selgitus: Universaalne disain sisaldab endas uut laadi mõtlemist, esitab võrdsete võimaluste osas kõrgemaid nõudmisi, kui seda on alanenud toimetulekuvõimega isikute suhtes rakendatav ligipääsetavuse mõiste. Puudega inimestele on ligipääsetavus võimalik tagada erimeetmetega, aga kaasava disaini puhul on sellest vähe – lahendus peab vastama kõikide kasutajate vajadustele. Universaaldisain ei välista vajaduse korral abiseadmeid kindlatele puuetega inimeste rühmadele.
Universaalse disaini põhimõtted:
• universaalne disain on strateegia, mille eesmärk on muuta eri keskkondade, toodete, kommunikatsiooni, infotehnoloogia ning teenuste disain ja ülesehitus ligipääsetavaks, arusaadavaks ja kasutatavaks kõikidele nii suures ulatuses ning nii sõltumatul ja loomulikul viisil kui võimalik, eelistatavalt ilma kohandamise vajadusteta;
• universaalse disaini eesmärk on kergendada kõikide elu, muutes ehitatud keskkond, kommunikatsioon, tooted, teenused ja sotsiaalsed hüved kõikidele ligipääsetavaks, kasutatavaks ning arusaadavaks;
• universaalne disain tähendab terviklikku lähenemist ning suurema rõhu panemist kasutajakesksusele, võttes arvesse puuetega inimeste vajadusi ning pöörates tähelepanu muutustele ja eripäradele, mida inimesed kogevad elutee jooksul.
Kaasav elukeskkond– hästi toimiv elukeskkond, mis arvestab kõigi ühiskonnaliikmete võimalustega. Kaasava elukeskkonna põhimõtted:
• austus – keskkond peab austama ja arendama kõiki inimesi, keegi ei tohi tunda end väljajäetuna ning kõigil peab olema sellele ligipääs;
• turvalisus – ligipääsetav keskkond peab olema riskivaba kõigile; kõik elemendid, millest keskkond koosneb, peavad arvestama eelkõige ohutust (nt libisemiskindlad põrandad, ei ole hõlpsasti eralduvaid elemente);
• tervislikkus – keskkond peab propageerima tervislikku eluviisi ja kasutust, ei tohi olla ohuks kellegi tervisele ega põhjustada probleeme tervisehädadega inimestele, nt allergikutele;
• funktsionaalsus – keskkonna esmane funktsioon peab olema kõigile probleemideta kasutatav;
• arusaadavus – kõik peavad suutma orienteeruda keskkonnas suurema pingutuseta, seetõttu peab teave olema selge ja asjakohaselt paigutatud ning kõigile sihtrühmadele kergesti mõistetav;
• eeskuju – ligipääsetav keskkond on ettevõtetele, asutustele ja arendajatele positiivne näide, kuidas järgida universaalse disaini põhimõtteid eri objektide ligipääsetavuse tagamisel.
Mõistetel – kaasav disain (inclusive design), universaalne disain (universal design), disain kõigile (design for all) on teema käsitlusel mõningased erinevused, kuid üldises plaanis on kõikides käsitlustes eesmärgiks ikkagi kõigi kasutajagruppide ehk kogu elanikkonna ligipääsu tagamine ehitistes, rajatistele, teenustele ning inforuumile. Selles kontekstis on kõigil lähenemistel enamvähem samaväärne tähendus.